Päikesepaneelid on töökindlaim viis ise taastuvenergiat toota. Hoia kokku elektrikuludelt, tõsta oma hoone energiaklassimärgist, mis ühtlasi suurendab kinnisvaralist väärtust ning aitad kaasa ka loodussäästlikule eluviisile. Suurepärane investeerimisvõimalus, millega saad kindlustada soodsama tuleviku aastakümneteks.
Kas Eestis on piisavalt päikest?
Päikeseenergia on taastuv, tasuta tarbitav ja sisuliselt ammendamatu energialiik. Igapäevaselt jõuab maale rohkem päikeseenergiat, kui me seda kasutada jõuame. Seega on kõige kasulikum otsus panna päike enda jaoks kasu teenima.
Müüt, et Eestis ei ole energia tootmiseks piisavalt päikest, ei vasta tõele. Näiteks on Eestisse paigaldatud päikesepaneelide energiatootlikkus võrdväärne Põhja-Saksamaaga. Saksamaal on rohkem päikest, aga selle kompenseerib see, et eesti kliima on jahedam (madalm õhutemperatuur on soodustav faktor) ning suvel valget aega kauem. Kõige stabiilsem energiatootmine päikesest tuleb siis kui päikesepaneelid on suunaga lõunasse. Vähendatud efektiivsusega ja kalkuleeritud üledimensioneerimisega on võimalik ida või lääne suunalt saavutada ka väga hea tootlikus (vastavalt kas energiatarbimine on suurem päeva esimeses või teises pooles).
Miks tasub päiksepark paigaldada?
Päikesepargi paigaldamine annab lisaväärtust sinu kinnisvarale, vähendab kulutusi elektrile ning annab võimaluse toota ise osa tarbitavast energiast. Lisaväärtusena aitab selle sammu astumine sind lähemale keskkonnasäästlikule eluviisile ning avab võimalused mitmetele pakutavatele toetustele.
Mis kujutab endast päiksepark?
Päikesepark koosneb päikeseenergia süsteemidest, mis on jaotatud neljaks põhiosaks: alusraamistik, päikesepaneelid, võrguinverter ning kahe viimase vaheline ühendus kaablitega. Päikeseparkide puhul on võimalik luua nii autonoomseid (off-grid) kui ka võrku ühendatud (on-grid) süsteeme.
Autonoomne süsteem on mõeldud pigem ühe konkreetse energiavajaduse rahuldamiseks. Võrku ühendatud süsteem aitab aga kokku hoida püsikulusid, kuna võimalusel saab elektri ülejääki energiafirmale edasi müüa.
Päikesepaneelide tootlikus ja tasuvusaeg Eestis
Päikesejaamade tasuvusajad sõltuvad mitmetest teguritest –
- investeeringu maksumus
- päikeseliste päevade arv
- katuse kaldenurk ning suund
- elektri tagasimüügi hind
- toetuse määr
- installeeritud toodete kvaliteet
Maaparkide puhul määrab tasuvusaja ka süsteemi asend ning kui palju on arvestatud vahemaad eesmise ning tagumise raami vahele. Allpool on illustreerivad näited, mis on koostatud meie partneri Robert Mägi poolt.
Konkreetne simulatsioon on tehtud kevadise päeva järgi (26.märts), mil päike käib veel madalalt, ent on piisavalt intensiivne, et tagada päeva jooksul mõneks hetkeks maksimaalne hetketoodang. Esimene raam hakkab varjutama tagumist raami, kui nendevaheliseks distantsiks on ainult 4,5m.
Simulatsiooni tulemusena on tootmiskadu tervelt 29%, sest eesmised paneelid varjutavad tagumise raami alumisi paneele (Robert Mägi). Selle tulemusena lakkab suur osa süsteemist korrektselt töötamast. 50kW süsteem (58 kWp) toodaks samal päeval 350 kWh asemel ainult 250 kWh.
Teine simulatsioon käsitleb olukorda, kus on tagatud piisav distants raamide vahel. 10 meetrise vahega ei teki sellist probleemi ning pargi omanik saab nautida maksimaalset toodangut, mida üks päikesejaam sel aastaajal on suuteline pakkuma. Teises videos on rakendatud samu tingimusi, mis kehtisid ka eelmisel näitel.
Eramaja lahendused
Eramajade puhul jäävad tasuvusajad umbes 9-13a vahemikku, sest väga palju sõltub tingimustest, kuhu päikesepaneelid paigaldatakse. Sellised tasuvused on reaalsed koos toetustega, ilma toetusteta jäävad tasuvusajad üle 12a. Kõige kasulikum on ise energia ära tarbida, sest sellisel juhul ei pea võrgust vajaminevat energiat koos võrgutasude ja aktsiisidega soetama.
Väga oluline on investeerida kohe algul ka kvaliteetsesse lahendusse, sest süsteem peab suutma vastu pidada vähemalt 25a. Kui paigaldatakse tundmatu tootja päikesepaneelid või inverter, siis võib kiiresti tekkida olukord, kus paari aasta möödudes vajab süsteem väljavahetamist ning see kulu on tihtipeale märkimisväärne. Samamoodi pikendab see kohe tasuvusaega ning see ei ole mõistlik.
Kindlasti võib tekkida küsimus, et kuidas määrata kindlaks head tootjat ning välistada tundmatud pakkujad?
Kõige lihtsam vastus on, et valida tuleks tuntud päikesepaneelide paigaldaja, kellel on suured referentsid ette näidata ning kes on turul pikalt tegutsenud. Solar4you on toimetanud alates 2012 aastast ning meie pakutavatest JA Solari päikesepaneelidest saab lähemalt lugeda siin.
Ärikliendi lahendus – 30 kW ja suurema päikesejaama tasuvusaeg
Ärikliendi lahendused algavad umbes 30 kW võimsusest ning sellistel parkidel on tasuvusajad lühemad kui eramajadel. Muidugi tuleb arvestada erinevate lisakuludega nagu võrguettevõttega liitumine, töömaa ettevalmistus jne. Iga juhtum on erinev ning seetõttu on mõnel tasuvus natuke lühem/pikem.
Kui tarbida ise kogu toodang ära, jääb keskmine tasuvus ca 8-10a juurde, kui müüa rohkem võrku, siis on tasuvusnumbrid üle 10 aasta.
Tasuvusaega mõjutab ka päikesejaama üledimensioneerimine. Kõik liitumised toimuvad võrguga alati inverteri võimsuse järgi – nt kui tegemist on 50kW inverteriga, siis on kajastatud ka see number kõikides dokumentides.
Küll aga päikesepaneele tuleb panna rohkem kui 50 kW. Selleks on väga lihtne põhjus – meie tingimustes vajab inverter suuremat sisendit päikesepaneelidest võrreldes mõne Lõuna-Euroopa riigiga, et saavutada maksimaalset võimsust võimalikult palju.
Mõistlik on üledimensioneerida umbes 20-35% – 50 kW inverteri puhul tuleks paigaldada 60-67 kW päikesepaneele. Nõnda tagame inverteri maksimaalse potentsiaalse tootmise Eesti kliima tingimustes. Selline 50kW süsteem koos 60 kW päikesepaneelidega on suuteline tootma umbes 60 000 kWh aastas. Kui panna päikesepaneele vähem, siis iga vähem installeeritud kilovatt tähendab ligikaudu 1000 kWh kadu aastas.
Näiteks kui paigaldada ainult 50kW paneele, siis on aastane kadu ca 10 000kWh. 25a peale tähendab see umbes 250 000 kWh vähem tootlikust. Nüüd tuleb ainult korrutada see börsihinnaga, et saada aimu saamata tulust. Igal juhul on see suurem kui üledimensioneerimisest tingitud investeeringukulu.
50 kW päikesejaama näidislahendusega saad tutvuda siin.
